Kõige esimene samm võiks olla käik perearsti juurde ja talle kogu loo aus ära rääkimine. Kui aga tunned, et häbened või ei usalda sa mingil põhjusel oma perearsti, võta kontakti mõne tunnustatud seksuoloogiga. Näiteks dr. Imre Rammuliga. Tema aadress on www.rammul.ee ja samal leheküljel võid üsna anonüümses vormis oma murest kirjutada ja kasvõi kohe vastuvõtule aja kinni panna. Edasi läheb protseduur üldiselt edasi nii, et doktor võtab su mingiks ajaks vaatluse alla, et teha kindlaks, kas oled vaimselt tasakaalukas ega põe mõnda vaimuhaigust. Kui kõik läheb normaalselt, määratakse sulle mingi aja pärast hormoonravi. Kui oled sündinud tüdrukuna, kuid tunned end sellegipoolest mehena, kirjutatakse sulle meessuguhormoone (testosterooni). Kui aga oled sündinud poisslapsena, ent tunned end naisena, siis koosneb hormoonravi antiandrogeenidest ja naissuguhormoonidest. Selline ravi peab kindlasti toimuma mõne hea endokrinoloogi järelvalve all.

Kolmandaks sammuks on komisjoni ette minek. Sa pead suutma veenda erinevaid meditsiinispetsialiste, et juriidilise soo muutmine ning sellele järgnev võimalik kirurgiline soo korrigeerimine on sinu puhul ainuõige samm ning sa tuled oma eluga pärast seda paremini toime kui seni. Mida ausam oled sa enda ja arstide suhtes, seda parem sulle endale. Soo muutmine on väga, VÄGA tõsine asi ja sellist asja tuleb kaaluda väga põhjalikult. Valesti astutud sammu hiljem enam tagasi võtta pole võimalik.

Pärast komisjoni positiivset otsust on sul õigus vahetada oma nimi ja juriidiline sugu. Paljud transsoolised sellega ka piirduvad.

​

Erinevalt Lääne-Euroopa riikidest ei maksa Eesti ravikindlustus soo korrigeerimise operatsioone kinni. See on muidugi äärmiselt kahetsusväärne.

Tänapäevane soo korrigeerimise protsess on tehnilises mõttes üsna arenenud. Kirurgiliselt on võimalik muuta näiteks nägu naiselikumaks (guugelda "FFS" või "Facial Feminization Surgery"), spetsiaalse treeningprogrammi abil võib muuta oma häält jne. Mida suurem on sinu motivatsioon, seda parema tulemuse saavutad. Pea meeles, et arstid ja teised spetsialistid teevad ära väiksema osa tööst, suurem osa tuleb sul endal teha.

​
Vaata näiteks ka seda National Geocraphicsi dokumentaalfilmi:

http://www.youtube.com/watch?v=qyjjPb4zmr0​